Privata lernejo / 塾

塾とか、習い事を習いにどこかに通う、といったことは自分は嫌いで行ったことがない。正確には書道塾を一日でやめたのが最初で最後だ。
自分の子どもが保育園に通っていたときは何も心配や不安はなかったが、小学校に通うとなると落ちこぼれたりしはしないかと不安である。学校でやっていることに興味はないのだが、学校に置いてけぼりにされやしないかだけが漠然と不安である。
知り合いの子どもらが、塾に通っているとか、通信のワークブックをやっているとか、小学校の低学年なのに夜遅くまで「勉強」している(らしい)などと耳にすると、自分自身はそんなことはしなかったのに自分の子はやらなくて大丈夫だろうかと不安になってしまう。
保育園は「遊び」で「練習」だったが、小学校からすべてが競争になった気持ちだ。自転車に乗れるか、歯が生え変わったか、走るのが速いか、もう繰り上がりの足し算ができるらしい、あの子も漢字を読んでいた、別の子はスポーツをやらせているらしい等々、どうでも良いはずのことがわれわれをじんわり焦らせる。



Mi ne iradis la privatan lernejon aŭ alian por lerni ion, ĉar mi ne ŝatis ilin. Fakte mi iris kaj ĉesis lerni belskribadon por nur unu tago, tio estis la unua kaj la lasta.
Dum mia filineto iradis al la vartejo, mi ne havis timon kaj zorgon. Sed de kiam ŝi iradis la elementan lernejon, mi timas ĉu ŝi ne povus sekvi la instruprogramon.
Jam komenciĝis la konkurado de la vivo je mia filineto. Ĉio timigas nin. Ekzemple: ies filo ekiradis la privatan lernejon; ies filineto krom-lernas ion; tiuj infanoj jam lernas la anglan, kvankam ili estas ankoraŭ infanetaj ktp.